《入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)》講述了(le)(le)(le)一位癡迷(mi)于演戲(xi)(xi)(xi)(xi)的(de)(de)入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)女(nv)演員,她(ta)(ta)為(wei)了(le)(le)(le)追求完美的(de)(de)入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)表演,不斷深(shen)(shen)(shen)(shen)陷角(jiao)色(se)之中無(wu)法(fa)自(zi)拔。入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)在一次(ci)次(ci)的(de)(de)入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)演出中,她(ta)(ta)逐漸(jian)失去了(le)(le)(le)自(zi)我,入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)無(wu)法(fa)分清現實與虛幻(huan)。入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)最(zui)終,入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)她(ta)(ta)在一場意(yi)外(wai)中醒(xing)悟(wu),入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)明白(bai)了(le)(le)(le)自(zi)己應(ying)該珍惜真實生活,入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)放下(xia)過(guo)度沉迷(mi)戲(xi)(xi)(xi)(xi)劇的(de)(de)入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)心態。這部小說通過(guo)女(nv)主角(jiao)的(de)(de)入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)經歷,探(tan)討了(le)(le)(le)人與自(zi)我之間(jian)的(de)(de)入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)關系(xi),引發(fa)讀者對于人生意(yi)義(yi)的(de)(de)入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)思考。入(ru)(ru)戲(xi)(xi)(xi)(xi)太(tai)(tai)(tai)(tai)深(shen)(shen)(shen)(shen)